Sotsiaalsed oskused igapäevaelus: mis need on ja kuidas neid arendada

Me kipume arvama, et mõned inimesed lihtsalt ongi head suhtlejad – sündinud võluga, mida teistel ei ole. Tegelikult on sotsiaalsed oskused nagu iga teine oskus: neid saab õppida ja harjutamisega paremaks muuta. Ja hea uudis on see, et harjutamiseks ei pea kuhugi kaugele minema – võimalusi pakub iga tavaline päev.

Mis on sotsiaalsed oskused?

Sotsiaalsed oskused on kõik need väikesed asjad, mis aitavad meil teiste inimestega suhelda ja läbi saada: vestluse alustamine, kuulamine, silmside hoidmine, oma mõtete selge väljendamine, teise tunnete märkamine ja neile reageerimine. Need pole üks suur võime, vaid kogum harjutatavaid oskusi.

Just sellepärast ei ole õige öelda „ma ei oska suhelda". Täpsem on öelda: „ma pole veel piisavalt harjutanud". Ja seda saab muuta.

Miks sotsiaalsed oskused nii palju loevad

Tugevad suhted ei tee elu ainult meeldivamaks – need on otseselt seotud tervise ja õnnega. Harvardi täiskasvanute arengu-uuring (Study of Adult Development), mis on kestnud üle 80 aasta, jõudis selge järelduseni: kõige tugevam pikaajalise õnne ja tervise ennustaja ei ole raha ega kuulsus, vaid meie suhete kvaliteet. Uuringu juht Robert Waldinger on rõhutanud, et head suhted hoiavad meid õnnelikumana ja tervemana.

Ja suhted algavad sotsiaalsetest oskustest – oskusest jutt alustada, kontakti hoida ja teisele inimesele tähelepanu pöörata. Kui neid oskusi arendad, ei paranda sa lihtsalt üht „pehmet oskust", vaid investeerid millessegi, mis mõjutab kogu su elu.

Igapäevaelu on parim harjutusväljak

Sotsiaalseid oskusi ei õpi raamatust ega videost – neid õpib tehes. Ja selleks ei ole vaja luua eraldi olukordi: iga päev on täis pisikesi võimalusi harjutada.

Tervita naabrit või kolleegi, keda tavaliselt lihtsalt möödud.
Küsi kohvikus või poes üks lisaküsimus, mitte ainult „üks kohv, palun".
Tee kellelegi siiras kompliment ja pane tähele, kuidas ta reageerib.
Küsi vestluskaaslaselt üks lisaküsimus tema öeldu kohta, selle asemel et kohe endast rääkida.
Jaga arvamust olukorras, kus tavaliselt vaikiksid.

Ükski neist ei ole suur samm. Aga just väikesed sammud teevad harjutamise võimalikuks – ja iga kordus õpetab ajule, et suhtlemine on turvaline ja jõukohane. Kui tunned, et pinge on suurem kui tavaline ebamugavus, tuleb kasuks ka sotsiaalärevusega toimetulek omas tempos.

Kuidas oskusi teadlikult kasvatada

Juhuslik harjutamine toimib, kuid struktuur kiirendab arengut. Mõned põhimõtted, mis aitavad:

Alusta lihtsast. Vali olukordi, mis panevad sind pisut pingutama, aga ei tekita paanikat. Raskus tuleb tõsta järk-järgult – väikesed sammud mugavustsoonist väljumiseks toimivad paremini kui suured hüpped.
Ole järjepidev. Üks harjutus päevas mõjub rohkem kui kümme harjutust korra kuus. Kordus muudab oskuse automaatseks – harjumuse kujunemine võtab 66 päeva.
Märka väikesi võite. Iga õnnestunud vestlus on tõend, et sa suudad. Kiida ennast selle eest.
Ära nõua täiuslikkust. Kohmakas vestlus pole ebaõnnestumine – see on osa õppimisest. Ka kogenud suhtlejatel on ebamugavaid hetki.
Anna endale aega. Oskused kasvavad nädalate ja kuudega, mitte ühe päevaga.

Struktuur, mis muudab harjutamise lihtsaks

Kõige raskem osa ei ole tavaliselt harjutus ise, vaid selle väljamõtlemine – mida täpselt täna teha, et natuke areneda. Just siin aitab valmis süsteem.

Kaardimäng Loobu Mugavusest koosneb 66 teaduspõhisest väljakutsest, mis on järjestatud raskusastme järgi rohelisest (lihtne) punaseni (raske). Sa ei pea ise mõtlema, kust alustada – tõmbad kaardi, teed ülesande ära ja liigud omas tempos edasi. Nii muutub sotsiaalsete oskuste arendamine konkreetseks igapäevaseks harjumuseks, mitte ähmaseks sooviks „rohkem suhelda". Väljakutseid on enesekindluse, sotsiaalsete oskuste ja sotsiaalse ärevusega toimetuleku arendamiseks soovitanud Eesti psühholoogid Mare Pork, Tõnis Arro ja Tuuli Junolainen.

Sotsiaalsed oskused ei ole anne, mis sul kas on või ei ole. Need on lihas, mida saab treenida – üks väike väljakutse korraga.